Kuidas ma siia jõudsin?

Kuidas ma siia jõudsin

Kui keegi oleks mulle mõned aastad tagasi öelnud, et hakkan ühel hetkel rohkem rääkima enesearengust, sisetundest, energiast ja päris elust kui klassikalisest turundusest, oleksin ma ilmselt naernud.

Aastaid keerles mu elu sisu loomise, turunduse, projektide, kampaaniate ja nähtavuse ümber. Ehitasin brände, lõin koostöid, juhtisin projekte, korraldasin üritusi ja elasin üsna tugevalt “teeme ära” energias. Väljastpoolt tundus kõik hästi — töö käis, tulemused tulid ja elu liikus edasi.

Aga mingi hetk sain aru, et ainult saavutamisest mulle enam ei piisa.

Ma olin väga pikalt inimene, kes lihtsalt funktsioneeris. Tegin, korraldasin, lahendasin, vedasin välja. Olin harjunud hakkama saama. Ja kuigi ma armastasin loovust, inimesi, projekte ja seda tunnet, kui ideed päriselt ellu ärkavad, kadus selle kõige sisse mingil hetkel mina ise ära.

See pani mind otsima.

Mitte lihtsalt uusi teadmisi, vaid päriselt iseennast.

Ma jõudsin psühholoogide juurde, retriitidele, hingamisrännakutele, Human Designi maailma, konstellatsioonidesse ja väga paljude inimeste juurde, kes aitasid mul ennast teise pilguga näha. Mõni koht andis rohkem, mõni vähem, aga iga kogemus õpetas midagi.

Kõige suurem muutus ei tulnud tegelikult ühestki kursusest või inimesest. See tuli hetkest, kui sain aru, et ma ei pea kogu aeg olema see versioon endast, kelleks elu, ühiskond või varasemad kogemused mind kujundanud olid.

Ma ei pea kogu aeg tõestama.
Ma ei pea kogu aeg kandma.
Ma ei pea kogu aeg kiirustama.

Ja võib-olla kõige olulisem taipamine ülds, et inimesed ei olegi kõik ühesugused. Me ei toimigi samamoodi. Me ei tunne, loo ega kasva samas tempos. See teadmine muutis minu jaoks väga palju nii iseenda, suhete, töö kui ka elu vaatest.

Täna loon ma asju palju teadlikumalt.

Mind huvitavad endiselt brändid, loovus, sisuloome, projektid ja ettevõtlus. Aga mind huvitab ka see, mis on kõige selle taga ehk energia, tunne, inimesed, päris elu ja tähendus.

Ma armastan häid vestlusi, inspireerivaid kogemusi, kokkamist, ürituste korraldamist, uusi ideid ja seda tunnet, kui inimesed tunnevad ennast sinu kõrval lihtsalt hästi.

See leht ei ole ainult töö.
See ei ole ainult blogi.
See ei ole ainult eneseareng.

See on segu kõigest sellest, mis mind päriselt kõnetab.

Ja võib-olla alles nüüd tunnen, et hakkan päriselt jõudma iseendani.